1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks. N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumasantaazi, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944 aastal Suurbritannia peaministrile Churchullile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. 1950 a on pärit tema ,,Avalik kiri" ÜRO-le, mis sisaldas rahuprogrammi. 2.4 Elu lõpp N. Bohr suri oma kodus 18. Novembril 1962. aastal, tähistatud mõni kuu enne seda kuldpulma Margaret Norlundiga. Neil oli viis poega. Üks neist Aage- hakkas samuti füüsikuks nind on nagu ta isagi Nobeli preemia laureaat. http://www.scientific- web.com/en/Physics/Biographies/images/NielsBohr1.jpg 3. BOHRI AATOMITEOORIA 3
Bohri tagasihodlikkust iseloomustab väljend mõne lootusetult halva tõõ üle sõnstuses " Ma ei kavatse kritiseerida, kuid ma ei suuda mõita, kuidas inimene võib kirjutada sellist jama ". Bohr oli valitud 20 riigi teaduste akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomiprojektis, mille tulemusena valmis esimene aatomipomm.Mõistes esimesena võimalikku tuumsantaazi, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944.a. Suurbritannia peaministrile Churchillile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. Tema viiest pojast - Aage Bohrit sai füüsikune Nobeli preemia. Suri 1962.a. Kuid paraku ka Bohri teooria põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid, samuti seda, miks mõni spektrijoon on lõhenenud kaheks kõrvutiasetsevaks jooneks või seda, miks mõni joon on laiem kui teised. 1924.a. esitas prantslane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõigil osakestel olema ka