J. Smuul luulekogu
Enne seda, mu kallis, sain taeva ära iial mind minema aja
ja õitseva maa sinu käest. minu viimaseks laevaks sa jääd.
Kõike näen: kuidas valmivad viljad - Sa jääd.
ilm on rõõmus ja imelik.
Ja ahastab süda - jäin hiljaks,
minu tee pole kuigi pikk.
Lollilt elasin. Aastaid jääb väheks.
Minu naine, mu armas, mu roos.
Sinult ühte vaid palun: et läheks
meie tee minu lõpuni koos.
Sina oled mu taevasina,
selles sinas tiirutav kull,
roosavarvune, nöbinina,
üsna tark - ja vaid veidike hull.
Pärast surma ma laeva ei vaja.
Olles elus ma palun su käest:
ära iial mind minema aja
minu viimaseks laevaks sa jääd.
Luulekogust leidsin palju huvitavaid mõtteid ja sõnu:
pillutab (liigutab)
tarib (tirib)
viirelind
luigutav
Arvan, et Juhan Smuul kirjeldas Eestit erinevate väljenditega:
mõisahärrade rahaauk
pappide paradiis
talupoegade põrgu
„vaesele rahvale jääb vaid jumalariik“
annaabi.ee 
