Elu infoühiskonnas
saatma ühtlase joruna tulev raadiomuusika pitkituna reklaamidest, võiksime jätta
ruumi mõtetele. Meie meelelahutus number üks ei pea olema internetis surffamine,
võiksime lugeda mõnda head raamatut. Meie omad valikud filtreerivad meile "puhast
vett" ilma sette ja roosteta. Selliselt viskame ära teadvusesse koguneva prahi, heidame
prügikasti massisuktsessiooni ja teeme ruumi isikupärale. Välismaailmast tulevat
endasse selekteeritult lastes, imestame ehk isegi, et elu on roosamat värvi, sest just
ebavajaliku info suur hulk muudab meid närviliseks ja tekitab illusiooni, et elu on nii
paganama kiire, koguni nii tempokas, et pole aega märgata lähedaste muresid ja
rõõme.
Elu infoühiskonnas pakub meile tohutul hulgal teavet ja võimalusi. Selles
külluslikus varasalves on aga nii häid kui ka halbu vilju, mistõttu ei või me sugugi
kindlad olla meeltega kinnipüütud info kvaliteedis. Nutikalt kõikvõimalikul kujul