V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi,
nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja
tikkinud, ta oli neisse pannud kogu oma tikkimisoskuse ja neid kaunistanud nagu püha
Neitsi jaQks. Need olid kahtlemata kõige pisemad sussid, mis kunagi nähtud. Nad polnud
minu pöidlast pikemad ja raske oli uskuda, et nad lapsele jalga lähevad, kui ma seda ise
poleks näinud. Tõesti, ta jalad olid nii imetillukesed, nii ilusad, nii roosad, roosamad veel
kui susside siid! Kui teil kord lapsed on, Oudarde, küll te siis näete, et pole midagi ilusamat,
kui need tillukesed jalakesed ja käekesed.»
204
«Ma muud ei igatsegi,» ütles Oudarde ohates. «Kuid ma pean ootama, kuni ka härra
Andry Musnier seda soovib.»
«Muide,» jätkas Mahiette, «Paquette'i lapsel polnud ainult jalad ilusad. Ma nägin teda, kui
ta alles neljakuine oli; noh, oli päris inglike! Silmad suured, suuremad kui suuke, ja juuksed
nii tumedad, peened ja lokkis