Sarnased roo- ja kõrrepillid on tuntud pea kõikjal Euroopas. Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill. Puust roopillil, mida on nimetatud ka pöörpilliks, on heli tekitava keelekesega pilliosa lõigatud eraldi roo- või sulejupist. See on asetatud eemaldatud südamikuga männi- või lepapuust torusse, mille peal on sõrmeavad. Saavutamaks paremat heli, on puhumisotsa tihendatud vaha või vaiguga. Teise võimalusena hoiab mängija oma keelt õhukindlalt pilliotsal ees. Roopilli mängisid nii karjased kui ka vanemad mehed valdavalt meelelahutuseks. Poistel, kel oli
Väljend "Kassandra hüüded" sümboliseerib aga tänapäevani mingisuguse halva kingituse ettekuulutust. MIDASE KÕRVAD - Oma lollus. Midas on kujukaks näiteks, kuidas rumalus võib saada niisama saatuslikuks kui patutöö, kuigi ta ei tahtnud kellelegi halba teha. Ta ei osanud lihtsalt mõelda. Midas oli Väike-Aasia Früügia kuningas ning oli kuulus oma rikkuse poolest. Ta valiti vahekohtunikuks Apolloni ja Paani vahelisel pillimänguvõistlusel. Maarahva jumal oskas oma roopillil väga meeldivaid helisid esile tuua, aga kui Apollon hõbelüürat helistama hakkas, polnud see absoluutselt võrreldav mingi teise maise või teavase meloodiaga, kui ehk muusade koor välja arvata. Kuigi teine vahekohtunik, mägede jumal Tmolos, andis võidupalmi Apollonile, pidas Midas, kelle muusikaalane taiplikkus polnud suurem kui kõigil teistel aladel, Paani ausalt paremaks. Muidugi oli see tema poolt kahekordselt rumal tegu
annaabi.ee 
