Meresõidu ajalugu
Selle uuenduse tulemusena osutus võimalikuks vähendada reisiks
vajamineva kütuse kogust 25...30%. Tundmatuseni muutus ka kütuse pardalevõtmine, sest
aeganõudev ning tolmune söe punkerdamine asendus kiire, puhta ja mehhaniseeritud pumpamisega.
Masinameeskondadest kadusid kütjad, kõige raskemat füüsilist tööd teinud mehed, kelle osaks oli
vahetuste kaupa päevast päeva kühveldada põrgulikus kuumuses ning söetolmus sadu tonne sütt
lõõskavatesse kolletesse ja segada pikkade roopidega kolderestidel põlevat sütt ning slakki. Kui
suurtel söeküttega aurulaevadel oli kuni 350 kütjat, siis üleminekuga naftale vähenes nende arv 7-8
korda ja raske füüsiline töö asendus operaatoritööga mehhanismide juhtimisel. Väliselt oli kõige
silmatorkavam laevade korstnaist väljuva paksu tumeda suitsu kadumine, mis söeküttega laevadel
andis nendest märku ammu enne nende ilmumist horisondile. Korralikult reguleeritud vedelkütusel