Kloostrid ja ordud
Peale selle nõudis
mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse
lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril
oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest
hoolitseda.
Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks
ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks. Nii moodustus üleeu-
roopaline ühte reeglit järgivate munkade vennaskond ehk Benedictuse ordu, mille liikmeid
hakati kutsuma benediktlasteks. Nende väliseks tunnuseks sai must mungarüü.