Zoosemiootika
osapoolt kehas tähistavad teisele midagi, kutsudes mingit moodi käituma, ja
teine osapool võib samamoodi vastata (parempoolne skeem – LIIK 1 << LIIK 2)
Puukonn annab oma mürgisusest teada erksa kollase-musta värvusega, see aga
ei ole tema liigisisese kommunikatsiooni jaoks oluline (kasutavad hoopis teisi taju
diapasoone, nt lähtuvad helidest), aga oluline liikidevahelises kommunikatsioonis
(nt lindudele).
Ahvidel eri viisid, et osutada lendavatele, roomavatele ja imetajatest kiskjatele. –
Eeldab ühesuguseid omailmasid. Madudega kokku sattudes püüavad kõrgemale,
puu või kivi otsa ronida, kotka puhul püüavad varjuda millegi taha või alla.
Liigisiseselt omailmad pigem kattuvad ja liikidevaheliselt erinevad, aga see on
natuke lihtsustatud, võib eksisteerida mõlemat tüüpi kommunikatsioonis
tegelikult mõlemat tüüpi suhteid.
Biotõlge – mingi teade tõlgitakse ühest omailmast teise. Eeldus: omailmad
peavad olema küllalt sarnased