Majad olid algul ühe-, hiljem ka kahekorruselised. Iseärasuseks on, et fassaadile ei pandud suurt rõhku. Sisekaunistustes valitses inkrustatsioonistiil. Tuha alt välja kaevatud Pompei põhjal võib öelda, et heaolu ja kõrge kultuuritase ei piirdunud ainult suurlinnadega, vaid ulatus ka tagasihoidlikesse Itaalia linnakestesse (Vaga 1999: 111-112), (Kõiv 2006: 162). Pärast Pompei vallutamist Sulla poolt jätkus ehitustegevus pisut teistsuguses, enam roomalikus vaimus. Materjalina ei tarvitatud enam tuffi, vaid peamiselt travertiini. Sisekonstruktsioonis asus inkrustatsioonistiili asemele perspektiivne arhitektuuristiil (Vaga 1999: 112). Rooma tsivilisatsioon saavutas silmapaistva tehnoloogilise taseme, mis avaldus eriti kõrgelt arenenud ehituskunstis. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, mis ehitati niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Suure hooga rajati
ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia traditsiooniline osa, aatriumiga keskel, paremal kreeka eeskujudel liidetud osa, sammaskoda e peristüül. Sisekujunduses valitses nn esimene e inkrustatsioonistiil. Pärast Pompeji vallutamist Sulla poolt ehitustegevus rohkem roomalikus vaimus. Materjaliks travertiin. Sisearhitektuuris nn teine e perspektiivne arhitektuuristiil. Rooma ehituskunsti ülim õitseaeg keiser Augustuse aeg (31 eKr – 14 pKr). Lõpetas Ceasari poolt alustatud ehitised ja alustas uusi. Ceasari foorumi kõrvale Augustuse foorum ja Mars Ultori tempel. Lõpetas Marcelluse teatri (30 000 istekohaga), teatrist viis välja sammaskoda – Octavia portikus.
annaabi.ee 
