Puisniitude loomastik
Jäsemete pikenemine, nende
toetuspinna vähenemine ja üksikute osade asendi muutmine kere üksteise suhtes soodustab
üleminekut roomamiselt kõndimisele ja jooksmisele. Roomajatel võib pea teise kaelalüli
suhtes liikuda vertikaalselt kui ka pöörduda horisontaalselt. Roomajate kolju on alati luuline.
Eluviis.
29
Olles omandanud võime sigida maismaal, polnud roomajail enam vajadust minna tagasi
veekogudesse ja nad muutusid täielikult maismaaloomadeks. Asuti elama troopikatesse ja
kõrbetesse, pooluste suunas roomajate liikide arv kahaneb. Enamus roomajatest on
päevaloomad (mõned videviku). Roomajad on soojalembesed ja seetõttu enamus liike on
talviti talveunes. Talvitumiseks koguneb neil varutoitaineid ja ainevahetus aeglustub.
Paikades, kus on palju munadest toituvadi loomi, valvavad vanemad muna. Osadel roomajaist