loomad
kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse. Väikeses vereringes ehk
kopsuvereringes liigub veri südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga ja vabaneb
süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse.
KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD - süda on kolmeosaline, seal on kaks koda ja üks
vatsake. Ühte kotta tuleb suure, teise väikese vereringe veri. Veri liigub
kehaveresoontes otse südamest ja seepärast voolab see kehas kiiremini kui kaladel.
Kuna kahepaiksete ja roomajade kopsud on vähe arenenud ja kehas voolab segaveri,
saavad nende keharakud vähe hapnikku. Seepärast on ka nende ainevahetus aeglane ja
loom ei suuda toota palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana. (vt joonis õp lk
110 ja lk 121)
LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest
vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja
hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha