Kõnetegevuse psühholoogia
Siin kujuneb juba selline
dialoog, kus arutatakse ka nende asjade üle, mis juba mujal on juhtunud, mida laps enne
tegi jne. SEE etapp sõltub palju lapse tunnetuslikust arengust.
Situatsiooniväline-isikuline kooliea lõpus kasvab lapse huvi teiste in vastu : mida ja
kuidas ja miks ta midagi või nii teeb. Sel etapil on märgata pikemate lausete kasutamine.
Sel perioodil oleks üsna kasulik lasta lastel ette lugeda midagi ja siis selle üle arutada.
Siin kujuneb roolisuhtlemine mõista kellega kuidas suhelda.
Puberteedi eas tõuseb isikuline suhtlemine.
Tähtis kellega eakaaslastest pubekas suhtleb. See vajaks ka samas arutelu kodus, et anda
hinnanguid jne. Kui vanem hakkab siin väga käsutama, siis laps enam ei räägigi. Et just
anda soovitusi ja arutleda. Tihti meeldivad pubekatele ropendajad jne, siis peab
selgitama ropendaja telgitaguseid.
Suhtlemine peab olema emotsionaalne ja adekvaatne, et mõistaks,mis läks hästi korda,
mis vajaks parandamist, muutmist