Inimeste välimus ei peaks põhjustama mittetolerantsust. Me kõik oleme sündinud erineva kehakuju, naha-, juukse- ja silmavärviga. Need asjad teevad meist need, kes me oleme. Seni kuni me ei tee maha teisi, kes ei näe meiega samasugused välja, ja ei sunni neid olema sellised nagu meie, ei ole meil mingit põhjust olla nulltolerantne. Kõigesse ei saa suhtuda leplikult. Me ei saa suhtuda leplikult varastesse, roolijoodikutesse ja vaenuõhutajatesse. Inimestesse, kes soovivad või teevad teistele halba. Kuid kõige muu osas olla tolerantne, ei peaks olema nii rakse kui sellest tehakse. Me ei pea otsima põhjust, miks olla teiste vastu tolerantne. Me peaks olema teiste vastu tolerantsed, sest nad on inimesed.
totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk täisleppimatus. Demokraatlik politika lahendab vastuolulises ühiskonnas järgmiselt: tegutsemine seaduse, omakohus pole lubatud. Kokkulepeid tunnustavad kõik osapooled. Enamus ei tohi unustada ühiskonna vähemust. Enamusotsus on huvide arvestamise enamlevinud viis. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooles teevad kokkuleppe saavutamiseks järeleandmisi. Konsensus on üksmeelne kokkulepe.