Kunsti ajalugu
Dresdeni teine kuulus ehitis - G. Bähri
( 1666-1748 ) kavandatud Maarja kiriku ( 1726-1740 ) on vastandiks mänglevusele, hoole ja
külluslikule dekoorile. Põhiplaanilt ümmargust kiriku siseruumi liigendavad kaheksa võimast
posti. Eksterjööri aktsendiks on võimas peakuppel, millele sekundeerivad neli väikest
kõrvaltorni. ( Dresdeni Maarja kirikut peetakse protestantliku barokk-arhitektuuri üheks
silmapaistvaks näiteks ).
Berliin ja selle lähiümbrus said 18. sajandil rookoo mõjude arendajaks Saksamaal.
Barokkarhitekruut aga oli Berliini ilmet määranud juba 17. sajandi lõpul. Sellest annavad
tunnistust A. Schlüteri ( 1634-1717 ) loodud mitmed fassaadid Berliini lossile. Schülteri
peamiseks innustajaks on olnud Rooma barokkarhitektuur, millele ta on andnud
monumentaalse , pisut raskepärase vormi. 18. sajandil kujunes Berliini juhtivaks arhitektiks
W. von Knobelsdorff ( 1699-1753 ), keda on juhtinud põhiliselt Prantsusmaalt saadud
annaabi.ee 
