tõelise filosoofilise probleemiga. Popperi jutustuse järgi kasutas ta roopi mõnikord dirigendikepina, et oma väidetele suuremat kaalu anda. Edasi jutustab Popper, et kui Wittgenstein ütles: "Tooge näide moraalireeglist!", vastas ta: "Mitte ähvardada külalislektoreid roobiga." Selle peale olevat Wittgenstein vihasena roobi maha visanud ja ust paugutades ruumist välja tormanud. Braithwaite'i väitel Wittgenstein lihtsalt rookis ägedalt tuld. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. september 1994 London East Croydonis 5 Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et
- Apostellik järjepidevus. Teatav põlvnemine peab olema tuvastatav. - Konsensus, et tekste on järjepidevalt kogudustes loetud. Oli ka teisi eksiõpetusi, gnosise kõrval, mis takistas. Nt markeniidid, kes kogunesid juhi Markioni ümber. Markion oli kiriku ametikandja, kes arvas 140. a paiku, et kristlik kirik vajab reformi – kristluse vabastamine juutluse mõjudest. Selleks töötas ta välja oma kaanoni, mis koosnes Luuka evangeeliumist ning 10st Pauluse kirjast. Lisaks rookis ta välja olemasolevad Pauluse kirjad ja Luuka evangeeliumi aspektidest, mis olid juutlikud. Kirik umbes aastal 100 pKr. U 50 000 kristlast, umbest 10% impeeriumi rahvastikust aastal 300, ehk siis juba u 6 miljonit. On käidud välja ka väiksemaid arve – nt aastal 100 oli umbes 7500 kristlast, aastal 200 u 200 000 ning 3. sajandil jõudis kristlus massidesse ning jõutakse ikkagi u 6miljonini. Adolf von Harnack – üks tuntumaid teolooge, kes on TÜ lõpetanud. Ta tegeles vanaaja