E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
Teised kogunesid ka ligemale.
«Tagasi! Tagasi!» hüüdis Jaanus ja laskis mõõgatera välkuda, nii et Oodo hobune kohkudes
tagumistele jalgadele tõusis. «Mina olen vaba mees niisama kui teie ja mõistan teotust
kätte tasuda. Ma tean, mispärast sa selle mõrtsukate salga siia oled vedanud, autu junkur. Sa
tuled oma vihase pärisorja laimamise mõjul siia majasse rusikakohut mõistma. Ma põlgan
sind, üleannetu poisike, ma põlgan sind, armetu rüütliau roojastaja.»
Seni oli neli sulast, teravad kirved käes, Jaanuse selja taha kogunenud. .Oodo kähvatas,
siis sähvis tal puna jälle üle näo kuni juuste juurteni. Tema huuled värisesid ja hääl kõikus
veidralt, kui ta nüüd tumedasti ütles:
83
«Kuidas sa julged . . . ma võin su tükkideks raiuda lasta . . . Sa teotad mind teist korda
. . . » Jaanus vastas rahulikumalt: «Kui sa aru saad, et ma sind teist korda teotan, siis tule,
maksa mehe viisil kätte