infektsiooni pooled lastest • Haiglaravi vajavad ca 10 % diarröaga lastest Põhjused: • Viirused (rotaviirus, adenoviirus, Norwalki viirus) • Bakterid (Salmonella, Shigella- düsenteeria tekitaja) • Parasiidid (lambliad jt.) Kõhulahtisusega võib kaasneda oksendamine (gastroenteriit) Iste võib olla suures koguses vesine, mõned korrad päevas- enteriitiline iste (haige on peensool) Iste võib väga sage, väikeses koguses, ka lima ja verega, valuliku roojamistungi (tenesmidega)- koliitiline iste (haige on jämesool) Sageli kulgeb haigus (gastro)enterokoliidina Kõhulahtisus e. … II Probleemid: • Vedelikukaotus- tekib dehüdratatsioon • Soolakaotus • Kõrgenenud kehatemperatuur • Üldmürgistuse nähud (intokikatsioon) Ravi ja jälgimine: • Üldseisundi osas- teadvus, pulsi täituvus, jume • Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss
kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit. Enkopreesiroe on vedel või savitaoline. Seisund võib avalduda üksiku probleemina või koos mõne tundeelu ja/või käitumishäirega. 14. Kirjelda kõhukinnisusega patsiendi kliinilist pilti. Roojamine on valulik Kõhuvalu Defekatsiooni tagasihoidmine (roojamise vältimine) Esineb rooja retensioon (peetumine) enkopreesiga või ilma Rooja hulk suur, roojamistungi ei teki (roe võib püsida sooles 5-7 päeva) Laps on isutu, kahvatu, võib esineda kõhuvalu. Rooja retensiooni ehk peetuse teke! Häiritud uni imikutel ja väikelastel Vanemaealistel lastel väsimus, loidus, peavalu Tütarlastel võib tekkida uroinfektsioon 15. Millised on kõhukinnisuse ravipõhimõtted ja õendustegevus? Kõhukinnisuse likvideerimine (kasutatakse klistiiri, Mikrolax)