bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast. Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ühtlasi soole peristaltikat. Piima- ja lihadieet ning paast vähendavad rooja hulka. Väljaheide e. roe koosneb põhiliselt seedimata jääkidest, baktermassist ja veest. II Toitainete imendumine Seedimisega viib organism toitained enda jaoks sobivasse olekusse. Selleks, et organism saaks neid
osaliselt lahustada ning muuta tükid allaneelamiseks piisavalt libedaks Mäletsejalistel reguleerib sülg ka eesmao pH-d. Teised mehaanilised protsessid tagavad söödatranspordi läbi seedetrakti. Söögitoru peristaltilised liigutused suunavad sööda makku. Söögitorus ja sooltes toimub sööda põhjalik segamine. Sooleperistaltikal on kaks funktsiooni: toidu läbisegamine ja transport. Transpordimehhanismid rakenduvad kogu seedetrakti ulatuses kuni roojamiseni. Keemiline seedimine toimub ensüümide abil. Seejuures eristatakse seedimist nii imetajate kehaomaste ensüümide kui ka mikroobide poolt produtseeritud ensüümide toimel. Viimastel on tähtis roll rohusööjate toitumises. Ensüümid on biokatalüsaatoritena toimivad ühendid (valgud), mis käivituvad või kiirendavad söödaosakeste keemilist lõhustumist, Ensüümide gruppe tähistatakse ainerühmade järgi, mida nad lõhustavad. Nii nim.
annaabi.ee 
