emaslindu, isane aga toob talle aeg-ajalt pessa toitu. Munakoored heidetakse tavaliselt pesast välja ja neid võib leida otse lennuava alt. Alul on pojad täiesti paljad, roosa nahaga ja pimedad. Kümne päeva vanuses on neil silmad juba avanenud. Ka kuulmeava on alul suletud. Pojad paiknevad pesas kodarjalt, sabad sisse- ja nokad väljapoole. Enamasti on nende nokad käänatud vastupäeva. Poegade toitmine käib järjekorras nagu karussellil. Toitu saanud poeg pöörab end roojamiseks sabaga pesaava poole ja nihkub roojapritsimise järel tagasi pöördudes vasemale. Nii jääb pesakoobas puhtaks, selle põhjale koguneb vaid seedumata kalaluude kiht, peamiselt poegade räppetompudest. Poolvedel roe valgub mööda kaldus olevat pesakäiku lennuava poole ja vanalinnud peavad enne pesakoopasse jõudmist ületama kuni 20 cm kaugusele küündiva roojalasu. Veel kolmenädalastelgi poegadel katavad sulgi sarvtuped nad näevad välja siili moodi, selja
häirivad pidevalt üksteist. Sulu suuruse valikul on soovitatav lähtuda tabelis 17 toodud andmetest. Tabel 17. Sulupinna suurus ühe võõrdepõrsa kohta, m2 Näitaja Kehamass kg 20 30 40 50 Sulu kogupind 0,30 0,35 0,41 0,46 sh. lamamisala 0,15 0,20 0,26 0,31 sõnnikuala 0,15 0,15 0,15 0,15 Puhkealaks valivad võõrdepõrsad tavaliselt vaikse, valguse eest varjatuma ala sulus; roojamiseks aga külmema ja valgema ala. Lamamisala vahepiirded tuleb teha läbipaistmatud, ülejäänud aga läbipaistvad. Kui lamamisala on vahetult söödaküna või söödaautomaadi ees, häirivad küna juures käivad loomad lamavaid põrsaid. Lamavate loomade häiritus on suurem ka kitsaste (sügavate) 35 sulgude korral. Lamamisala on puhtam, kui see on sõnnikualast piirdega eraldatud. Sõnnikuala