Erinevate organismide anatoomilise ehituse võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoonelt sarnased elundid või elundkonnad. Sarnasest ehitusest võib järeldada ühist põlvnemist, s.t. ühiste eellaste olemasolu. Sarnase põhiplaaniga ja ühise päritoluga elundid on homoloogilised elundid. Mõnel juhul kujuneb väline sarnasus ka erineva päritoluga elunditel, need on analoogilised elundid. Homoloogilised elundid nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev (nt selg- roogsetel jalg, loib, tiib). Analoogilised elundid nendel on ühesugune funktsioon (nt nägemine), aga erinev ehitus. MANDUNUD ELUNDID Rudimendid on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni. Mandunud elundid ehk vestiigiumid on olulised evolutsiooni tõendid. Inimesel on tarkusehambad, kõrva-lihased, ussripik ehk pimesool, osaline karvkate, õndraluu lülid, kolmas silmalaug. Nii madudel kui ka vaaladel on märke jalgade taandarengust.
Partenogeneetilise arengu eripära. Munaraku viljastumisega kaasnevad muutused naise organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite võrdlus. Suguhaigustesse nakatumise erinevad viisid ja haigestumise vältimine. Inimese varases embrüogeneesis toimuvad olulised muutused ja seda mõjutavad tegurid. Bio- geneetilise reegli evolutsiooniline selgitus. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Otsene ja moondeline areng eri organismirühmadel. Lootejärgse arengu etapid selg- roogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm. Taimede embrüogeneesi eripära, nende lootejärgse arengu etapid. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjuta- vad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ja närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ja erutuse üle- kanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade üles- anded
annaabi.ee 
