Kartul
. Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja
õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas
viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid
haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli
rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub
mürgist alkolaidi solaniini. Eelkõige kasutatakse kartulit toiduks väga mitmesuguste
roogadena keedetult ja praetult. Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele. Ta on ka
tööstustooraine. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle
kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles pärast viljaikaldusi ja näljahädasid hakati pisitasa
kartuliga harjuma. Üldrahvalikuks toiduaineks sai kartul alles eelmisel sajandil. Vaevalt
tunnustuse saavutanud, tõusis kartul kiiresti ennenägematusse ausse. Rahvameditsiinis on