vesinikfluoriidhappe suhtes, roodiumi ja plaattina sulam on termopaarimaterjal) ning ka katalüsaatorina, roodiumi kolloidlahust kasutatakse gripihaiguste raviks. Roodium kujutab endast kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette. Samal moodusel avastasid nad ka palladiumi, iriidiumi ja osmiumi. Saadud aines tekkis must sade, kust Tennant leidis iriidiumi ja osmiumi. Wollaston eraldas kuningveelahusest roodiumi ja teised koostisosad tsingipulbri abil. Pärast vase ja plii
Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule. [5] 5 Kokkuvõte Väärismetallid on haruldased ja väga hinnalised metallid. Väärismetalle on maakoorest väga
pallaadiumi. Vingugaasi olemasolu tuvastatakse pallaadiumkloriidi lahusega immutatud pabeririba abil. Sellel redutseerub süsinikoksiidi mõjul metalliline pallaadium ning paber tumeneb või värvub mustaks. Roodium Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule, kaetakse keemiareaktorite sisepinnad õhukese roodiumkihiga.5-...10 protsendiline roodiumilisand muudab plaatinatraadi tunduvalt vastupidavamaks. Tugevaläikeliste ja kõva (5,5-6) roodiumiga kaetakse hõbedast ja valgest kullast