ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
Lehed on vastakud,
munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud
lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on
kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena,
emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina
kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast
maha roobitsedes. Nõgesed võib ka maha niita, lasta siis lehtedel närbuda (närbunud nõges ei
29
kõrveta) ja siis lehed varte küljest ara noppida või roobitseda. Kuivatatakse õhukese, 3-4 cm
paksuse kihina varikatuse all või hästi tuulutataval pööningul. Päikese käes ei ole soovitav
kuivatada, kuna droog kaotab siis oma loomuliku värvuse ja vitamiinid lagunevad.