Rippsild
pidanud Roobert. Kuna tal olla rauast pea, siis hakati teda juba nooruses kutsuma Raua-
Roobertiks. Vanemas eas, kaitsesid teda roostetamise eest nikeldatud harjasjuuksed ja
kroomterasest vuntsid. Silmadeks olid tal toomemarjad, mis särasid pimedas öös ja meelitasid
noori neidusid. Tema valitsemise ajal edenes elu saarel hästi, sellest õnnepõlvest ja tublist
vanemast levisid kuuldused ka kaugemale. Võrumaa rahvas on küll pikatoimega, kuid jõudis
3000 aasta jooksul arusaamisele, et Roobertist võiks olla ka kasu. Läks veel tuhat aastatki
ning lõpuks otsustati Roobert maavanemaks kutsuda. Roobert oli lahkesti nõus aga, et ta ka
saarlasi saatuse hooleks ei tahtnud jätta, ehitas ta üksipäini oma jõuga Roosisaare ja Võru
linna vahele rippsilla. Silla üks ots oli kinnitatud vikerkaare, teine kuu külge. Öösiti käisid
haldjad sellel kiikumas ning kannelt mängimas. Selleks, et haldjaid mitte ehmatada, keelas
annaabi.ee 
