Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Samuti erineb s ja i siire ning seoses
sellega ka põhitoon: siili (IIIv) põhitooni kurv on järsem.
Ühesilbiline sõna on alati kolmandas vältes! Küll on aga sõna kirjutamiseks vaja
leida, mis häälik(ud) vältele osutab (latt, laad, laat). Kaashäälikuühendi korral on
analüüs veelgi keerulisem (sall, salm; lapp, laps; rong, ronk). “Naabrid” ei luba
kirjutada sallm, lapps, ronng, ronkk. Sõnade rong ja ronk lugemisel on vaja märgata,
mis tähele (n või g/k) vastav häälik on ülipikk.
Häälikurühmade tundmine -> materialiseerimisvahendid
Häälikute ja tähtede rühmitamiseks kasutatakse kolme värvust, st värvilisi noope:
1. Täishäälik - punane
2. Suluta kaashäälik - sinine
3. Sulghäälik - roheline
Õppimise algetapil on värviliselt esitatud ka tähed. Tähtede jaotus kolme rühma on soovitatav
esitada tabelina
annaabi.ee 
