Vincent Van Gogh referaat
vabaneks lõunamaa lõõmava päikese mõjust hoolsalt maalides. Uusi haigushooge ei pidanud
tema sõnul järgenema. Vincent otsis probleemidest väljapääsu, pühendudes meeleheitlikult
tööle. 1890.aasta juuli alguses sai ta oma haiguse peitlikust rahust teadlikuks ja kirjutas
Theole, et võib vaevalt loota hea tervise jätkumist ega teadnud, ,,mismoodi asjad minu jaoks
lõppevad." Ta valas oma kurvastuse ja üksinduse maastikumaalidesse, nagu näiteks
,,Viljapõld ronkadega." Lõpuks ei näinud ta enam maalimiselgi mõtet ja kaebas, et on uue
ameti leidmiseks liiga vana. Van Gogh mängis isegi mõttetega astuda võõrleegioni. ,,Kui mul
poleks sinu sõpru," kirjutas ta Theole, ,, sooritaks ma ilma igasuguste süümepiinadeta
enesetapu, ja arg, nagu ma olen, teeksin seda lõpuks niikuinii."
Tunnetades 27.juulil 1890 järjekordse haigushoo lähenemist, pööras Vincent van Gogh
püstolitoru enda suunas ning suri kaks päeva hiljem