Aadel ja relvastus keskajal
ajal üritasid teised piirajad müüri jalamil vundamendialust õõnestada, rammpalgi ehk
taraaniga värvat lõhkuda või müüri sisse auku raiuda.
Ka kaitsjad olid tavaliselt hästi relvastatud ja sõjamoonaga varustatud. Nemad lasksid
piirajate pihta vibude ja ambudega, heitsid viskemasinatega kive ja läkitasid teele süütenooli,
et panna vaenlasele heitemasinaid ja piiramistorne põlema. Ajaloolistes romaanides
kirjeldatakse sageli, kuidas kaitsjad kallavad redeleid mööda üles ronivatele piirajatele
keemaaetud tõrva kaela. Tegelikult valati sulapigi ja tõrva hoopis piirajate varjualustele müüri
jalamil, et need kiiresti tuld võtaksid. Nende müüri ligi nihutatud varikatuste all paiknesid
nimelt taraanid ja teised kindlustuse purustamise või õõnestamise vahendid.
Nõnda kestis linnuse või linna piiramine vahel nädalaid ja kuid.
Rüütlivägi
8.-9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk nn rüütlivägi. See
annaabi.ee 
