Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
revolutsiooniteooria, õigemini küll revolutsioonimüüdi kõige olulisem osa. Sest kui riigikorda
muudetakse välisriigi sõjajõudude kaasabil (või tegelikult kui ollakse riigikorda muutvate
okupatsioonijõudude väike abiline), siis ei saa ju juttugi olla revolutsioonist.
Presidendi kohta peaks lisama, et lihtsalt "valitsuse ülesannete täitja" ta muidugi polnud ning et
hiljemalt 23.juunil sai temast okupatsioonivõimu vahialune, keda pidevalt valvas ja kõikjal saatis
ROnimeline miilits; ühtlasi isoleeriti ta ka enamikust ametlikust informatsioonist
(Tambek:230,365367,377).
Kui vaadata küsimust Eesti siseõiguse poolt, siis jõuame samale tulemusele. Oli tekkinud
olukord, mida tagantjärgi kirjeldab ligi neli aastat hiljem koostatud Eesti presidendi valimiskogu
protokoll. Eestis oli asunud teotsema NSVL sõjaline okupatsioonivõim ning sellest peale Eesti
Vabariigi põhiseaduslikud organid ei saanud enam teostada oma põhiseaduslikku võimu.
annaabi.ee 
