Eesti kultuurilugu
kuljused, aisa- ja lehmakellad. Ühest majast teise liikumisel lisas häälekust pasunapuhumine või
pannitagumine.
Tantsiti nii ringis kui paaris, aga ka üksinda, kättpidi rebiti vahel peremees ning perenaine ja
teised pereliikmed tantsima. Liikumine oli temperamentne ja uljas, mitte talitsetud ega
vaoshoitud ("tantsisid, et puru taga"). Tantsude eelisnimistusse kuuluvad polka, valss,
labajalavalss, masurka, padespaan. Mustjalas oli au sees oma kohalik rongitants.
Kadripäev
Vanasti, kui kadrid perest peresse käisid, ei jäetud pererahvale head karjaõnne soovimata. Kadrid
tulid õhtusel ajal enne kadripäeva. Kuid mõnel pool oli kombeks käia ka päeva ajal. Peipsiäärses
Kodavere kihelkonnas jõudsid koolilapsed veel 50 aasta eest hommikul enne kooliminekut
mitmes peres ära käia. Maskeeringut ei olnud ja ega tuppa ka ei mindud, oodati, et perenaine ise
uksele vastu tuleb. Mis ühel niisuguse kombetäitmise puhul koolis juhtus, seda meenutati
annaabi.ee 
