nähti , et tolleaegne liivsoomus ei kaitse piisavalt hästi. Auvere jäi punastele ning lahingutegevus jätkus esialgu Vaivara ümbruses. 3. detsembril lahutati soomusrong kaheks. Üks pool jäi Vaivara jaama juurde lahingupositsioonile, teine pool sõitis Oru jaama,et saada ühendust kindral Tõnissoniga ja 4. jalaväepolguga. Järgneval ööl sõitis teine pool Oru jaamast tagasi Vaivara poole. Telefoni ega raadiot rongide veel ei olnud ja kuna Vaivarale jäänud rongipool oli lääne poole sõitnud punaste peale tungi tõttu, siis need rongid ka teadmatuse tõttu kokku põrkasid. Orult tulnud rong sõidutati Tallinna remonti, kus see 6. detsembril uuest rinde poole sai sõita. Teine rongipool saadeti Tallinna, mille baasil tehti Laiarööpmeline soomusrong nr. 2. 13. detsembril taanduti Rakvere ja Kunda lähedale. 24. detsembril jäeti ka Tapa maha. 4. jaanuaril 1919 sõideti uuesti rindele
jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel. Orust tulnud rongi suurtükiplatvorm sõideti puruks, vigastada said veel mitu vagunit, üks sõdur sai surma ja jalaväepolgu kapten murdis käeluu vagunist välja kukkudes. Rohkem viga saanud rongipool sõidutati nüüd Tallinna remonti. Peale remonti vahetas ta välja teise rongipoole, mis nüüd omakorda remonti läks. Selle rongi baasil formeeriti 12.dets-ks laiarööpmeline soomusrong nr.2 mille ülemaks määrati kapten Parts. Rindelolevast soomusrongist sai Laiarööpmeline soomusrong nr.1, ülemaks kapten Anton Irv. Kuna meie väljaõppeta ja ilma erilise võitlusvaimuta maavägi aina taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg Laamann
annaabi.ee 
