"Punamütsike" Kaasaegne muinasjutt.
näinud.
Ema armastas teda hullupööra, vanaema aga veel rohkem. Talle oli väga armsaks saanud üks
punane müts, milleta ta kuskil ei käinud, nii hakkasidki tuttavad teda Punamütsikeseks
kutsuma.
Ühel õhtupoolikul oli vanaema Facebookis Punamütsikesele kirjutanud, et ta on veidikene
tõbiseks jäänud ning kuna ta tõbisena kooki süüa ei taha, siis ootab Punamütsikest enda poole.
Punamütsike vaatas internetist rongiaja ning asus vanaema poole teele, kes elas teises linna
otsas Koplis. Jõudes rongiga Balti jaama, kohtas ta hämaras seisvat Hunti, kellel tuli kange
tahtmine teda röövida, sest tal hakkas laks üle minema ning tahtis uut herolaksu kätte. Kuid
Hunt ei julgenud, sest kaugemal nägi ta mendipatrulli mööda sõitmas, niisiis küsis ta
Punamütsikeselt kuhu ta läheb, kuna Punamütsike oli unustanud lapsepõlves õpitud reeglid,
et võõrastega ei tohi rääkida, ütles ta, et vanaema juurde.