Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Kontsertidel olid väga oodatud interpreedi
improvisatsioonid, sageli improviseeris ta publiku antud teemadel.
Seetõttu olid 19. sajandi virtuooside eelistatud vormid fantaasia, variatsioonid ja rondo, sest need
olid ka fikseeritult lähedased improvisatsioonile. Nende kompositsiooniliseks aluseks oli mingi lihtne
vormiskeem: oluline oli mitte autori kompositsioonimeisterlikkuse, vaid virtuoossuse näitamine.
Variatsioonides ja rondos oli oma kindel vormiskeem, mis aitas virtuoossust ,,koos hoida". Fantaasias olid
selleks teatud retoorilised (,,ilukõnelised") vormelid, mis pärinesid 18. sajandi ,,Tormi ja tungi" ajast (Carl
Philipp Emanuel Bach jt mõju).
Väga palju kirjutati variatsioone populaarsete ooperimeloodiate teemadel. Levinud olid
virtuoosseid seadeid lauludest ja ooperinumbritest. Selliseid seadeid nimetati transkriptsiooniks