KEEMIA: Halogeenid, kloor, väävel
Väävel
Väävel on VI A rühma element ja asub kolmandas perioodis
Ühendeis on väävli oksüdatsiooniaste peamiselt – II, IV või VI
Looduses leidub väävlit nii ehedalt kui ka paljude ühendite koostises. Kõige enam leidub
sulfiide(galeniit PbS, püriit FeS 2 ja sulfaate (kips CaSO4 * 2 H 2 O ).
Väävel kuulub valkude koostisesse ja teda leidub ka kütustes (kivisüsi, põlevkivi)
Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel
koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu
seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks.
Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib
veniv pruunikas mass
Kõige püsivam allotroopne väävli teisend on rombiline väävel ka monokliinne ja plastiline
väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks
Keemilised omadused