sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla
· tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtavuse mistahes suunas.Kui nähtavuskaugus ei pea ületama 3 - 4 miili, võib kasutada kolmnurkseid, trapetsi- või rombikujulisi kilpe. Ehitise ja fooni vahel heleduskontrasti tekitamiseks on tuletornid ja meremärgid tarvis vastavalt värvida. Varvikontrast kui objekti värvuse silmaga eristamine antud foonist omab tähtsust 2-km kauguseni tuletornist. Kaugemalt ei erista silm uduvine tõttu enam torni värvust ning põhiliseks mõjutavaks teguriks jääb heieduskontrast. Tuletornid ja meremärgid soovitatakse olenevalt foonist, millele nad projitseeruvad, värvida tabelis näidatud värvi.
annaabi.ee 
