"romantlilisest" - 1 õppematerjal

Marie Underi luule analüüs

Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja põhijoontes kindlalt , kuigi lubab endale ka vabadusi. 1920. aastal sai temast ajalaulik. Romantlilisest naisest, kes naudib päikeseloojangut terrassil on äkki saanud koolnuhaisulisse hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega, mille tulemuseks on inetu, õudne ja ebaloomulik maailm. Tema kaks luulekogu ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1923) kirjeldavad maailma hädasid väga emotsionaalselt. Kogus ,,Verivalla" esineb ka korduvalt Piibli motiive. Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele