Üldine Teatriajalugu I
ühendamatud alged pannakse küll ühte teosesse kuid mitte ühte karakterisse. Järelikult ei vasta
see rohkem tegelikkusele kui zanrite täielik lahus hoidmine. Zola arvas, et Hugo tegelased on
ideoloogilised konstruktsioonid igas neist kehastub mingi idee mitte reaalsed tegelased. Hugo
puhul allegooriate vahel võitlus. Tegelikult oli see reaalsuse primitiviseerumine. Esimesena
tundsid seda klassitsistid ja osutasid romantistidele vastupanu, lõid lahinguid ilu, keelepuhtuse
jne üle, lõpuks ka prantsusmaa au ja väärikuse nimel. Teatrile tõepoolest pakuti
primitiviseeritust, teater nägi samas enda jaoks selles tekkinud olukorras väljapääsu. Seda
romantikute pakutud teed pidi võis teater eemalduda klassitsismi kõrgetest surnud vormidest.
Liiguti madalate kommertslike zanrite poole tõusvad ja tärkavad zanrid. Hugo ampluaade
züsteemi teke, karakter asendatakse tüübiga