Muusika konspekt kogu 9. klass
18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja
instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus
esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel.
Instrumentaalkontsert on 3- osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa
vorm on sama, mis sümfooniaski.
Sümfooniaorkester
19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas
vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja
ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv,
kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskoosseisud lausa hiiglaslikuks: nt
Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester
(tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti)
annaabi.ee 
