romantismis elavnema kirjandus ja kunst Lõuna-Euroopa maades (Hispaanias, Itaalias). Muidugi tuleb arvestada, et rahvaste erinev kultuuritase andis romantismile kõikjal iseomase värvingu. Ida-, Põhja- ja Lõuna-Euroopa, aga ka Ameerika maailmajao nooremates rahvuskultuurides säilis romantismiski tugev valgustuslik kallak. Seetõttu esines sealsetes kirjandustes harva nii põhjalikku maailmatüdimust ja pettumust inimmõistuse viljades nagu näiteks prantsuse esimesel tähtsal romantikul Chateaubriand'il või seejärel Byronil. Lootus oma rahvuslikke kultuure üles ehitada ja usk õiglase võitluse tähendusse tõi neisse kultuuridesse optimistlikke ja tulevikulisi toone. Nii väljendas XIX sajandi hakul usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku Byroni, Shelley ja Keatsi kaasaegne, esimene suur eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Sellal kui Lääne-Euroopa romantismis ei sündinud ühtki rahvuseeposena käsitletavat teost
Straussi valss meenutab sümfoonilist miniatuuri. Oma olemuselt on see nagu muusikaiva, millest on autori tahtel kasvanud mitte sümfooniline suurteos, vaid kõigest tants, ent sama selles tantsus olemas kõik sümfoonilise arengu kõik elemendid, peale selle ühendas Strauss tantsu sümfoniseerimise sellele zanrile omase romantikaga. Tema valsid peegeldavad sügavalt poeetilist maailmanägemist. Neis võib tunnetada romantikul nii iseloomulikku inimese ühtesulamist loodusega. Straussi valssides valitseb küll ülev meeleolu, kuid samas puudub neis igasugune ülespuhtus, nad mõjuvad lihtsate ja südamlikena. Raske oleks nimetada parimat eespool loetuist. Üks kõige populaarsemaid on kahtlemata ,,Ilusal sinisel Doonaul". Strauss võttis oma Doonau-valsi kirjutamisel aluseks meloodia valsist Wellen und Wogen, mille ta oli loonud 14 aastat tagasi. See meloodia meenutab tõesti suure jõe voolamist
annaabi.ee 
