Ludwig II
suurusjärki kuninglikkuse vapilindu. Ta ihaldas endale nõnda suuri ja tugevaid paabulinde,
kes oleksid jaksanud teda koos väikese vankriga vedada. Lõpuks unistas ta sellest, kuidas
paabulinnutiibadest kantud lennumasinaga üle mägede liuelda.
Romantika, mida kuningas vaimusilmas ette kujutas, oli ühteaegu retrospektiivne ja
kreatiivne.
Nii piltides kui ka sisearhitektuuris tuli selgelt esile Ludwigi soovitud stiililine
mitmekesisus gootikast kuni romantikani. Tema nõue kajastada minevikku autentselt ja
detailitruult ei olnud vahepeal muutunud- see oli tema jaoks romantilise kirgastumise
realistlik eeltingimus.
Kõrvalekaldumisi oma ettekujutustest ei lasknud Ludwig läbi. Eluruumid pidid
vastama kuni pisima detailini tema maitsele ja vajadustele.
Ludwigit haarasid lunastusmõtted. Mida enam ta ennast pattulangenuna kujutles, seda
enam igatses ta Messia järele. Kuna ta usk Kristusesse oli nõrgenenud, otsis ta uut õnnistegijat