Hispaania kirjandus
keelde tasandada.
Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib
öelda verso või linea.
Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli ,,a" üle ühe rea. Paarituarvulised
jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi. See on päris sarnane araabia luule nähtusele.
Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea
hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu,
kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt
hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse
ju lauldi.
10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on
luuletuse üksus, kus on oma kindel värsisüsteem, korrapära. Paarisvärsse ei loeta tegelikult
stroofideks. Nelikvärsid on meie jaoks salmid
annaabi.ee 
