Venemaa enne 1917. aastat
tegemist on kogu Venemaa valitsejaga, arvestades riigi hiljutist vaevarikast ühendamist.
Venemaa valdused Ivan IV ajal suurenesid märgatavalt seoses Siberi vallutamisega (sellega
seoses on kujunenud legendaarseks kasakas nimega Jermak, kes 1580.-te algul vallutusretke
juhtis). Ivan IV üritas vallutada ka Vana-Liivimaad (Liivi sõda 1558-1583), ent see
ebaõnnestus. Tema esimene abikaasa oli Anastassia Romanovna, kelle surm 1560 mõjus
tsaarile väga rängalt. Anastassia venna bojaar Nikita Romanovitsi pojapojast sai Romanovite
dünastia rajaja.
Peale Ivan IV poja Fjodori surma 1598 järgnes 15 aastat nn. ,,segaduste aega", mil keskvõim
oli nõrk, tsaarid vahetusid pidevalt ning Venemaa oli Poola ja Rootsi rünnakute all. Seda kuni
1613. aastani, mil tsaariks valiti Mihhail Romanov, tollase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi
Filareti (Fjodor Romanovi) poeg.
Tsaari valis Maakogu ( ), mis koosnes kõrgaadli esindajatest (Bojaaride
annaabi.ee 
