Romantsimiaja inimene
elatamiseks ka ise põllumajandusega.
Romantismiajastu lõpuks oli pea kõikjal Euroopas tekkinud kooli kui institutsioon. Selles
instutsioonis tegutsev õpetaja oli saanud erialase ettevalmistuse ning tema üle kehtis kohalike
võimude kontroll ja järelvalve. Õpetaja elutingimused olid küll endiselt halvad, kuid olukord
polnud enam nii ebakindel, kui varem.
Mulle huvipakkuvad olid ka erinevad õpteamismeetodid, mis levisid romanitismiaja koolides.
Üheks nendest oli vastastikkus õppe süsteem. Sees seisnes põhimõttes, et õpetajatelt otse said
koolitust ainult parimad õpilased, kes peale seda pidid ise klassi ette astuma ja oma teadmised
õpetajate järelvalve all ülejäänud rühmadeks jaotatud õpilastele edasi andma. Selle süsteemi
eesmärgiks koondada ühe täiskasvanud õpetaja üldjuhtimise alla võimalikult palju õpilasi.
Õpetamine sellise meetodiga oli usulises mõttes selle ajajärgu kohta küllaltki liberaalne