Henrik Visnapuu
lahkuminekut.
Must sügise öö oli välja pääl.
Me seisime kalmude ääres sääl.
Surm valuga jaheda udu sees
Käis meie taga ja asuts ees.
Sa vaikisid, aga sind mõistsin ma,
Et kalmud jo maet magama
on kadunud nooruse armastus.
Luuletuses ,,Kui tuleb unung" arvab ta, et õnnest saab ainult siis rääkida, kui see juba läbi on
ning paratamatult on iga õnn mõeldud lõppema. Ei ole olemas igavest õnne. Kui siis ainult
kaunites romanitilistes luuletustes.
Ei vara veel sust laulda, armas.
Liig teravad veel sinu näojooned,
Liig selgelt kuldsed alles meeles hooned,
Kus veetsime päevad tooned:
Ei, vara veel sust laulda, armas.
Luuletuses ,,Laul sest jäledast" on tunda eriti valusat petta ja lüüa saamist. Siin väljendub eriti
selgelt tema mehelik pool ning vastandumine naistele.Ta on vallanud väga tugevad
emotsioonid. Siin kasutatud väljendid on äärmiselt jõulised ning mõjuvad
.
Oo, idioot, kes usub: armastada
annaabi.ee 
