Sissejuhatus kirjandusteadusesse
on liikuv- st. Erinevad tegelased saavad õiguse loo MI oma silmadega vaadata.
Sündmusi näidatakse mitme nurga alt. Avaldatakse erinevate tegelaste suhe toimunusse
ja lisatakse ka kommentaar sündmustevälisest vaatepunktist.
Siirdkõne- kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet.
Liikuvat vaatepunkti leiab ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja võib puududa.
(tüüpiline modernistlikule romaanile): pole teada romanimaailma kohta käiv tõde, aga
lugeja näeb loos toimuvaid sündmusi eri vaatepunktidest. Teose pinge tekibki just
vaatepunktide lahknemise kaudu.
Kirjandusteost analüüsides on vaja silmas pidada, kelle vaatepunktist mingi sündmus o
esitatud.
Kas teoses avalduvad erinevad vaatepunktid?
Kuidas tegelaste vaatepunkti kasutatakse, kas edast-kse ka tegelaste mõtteid, tundeid või
jälgitakse ainult tegelaste pilku.
Milliste tegelaste vaatepunkti esitatakse sagedamini?