Sissejuhatus romaani filoloogiasse
Romanuse
esimene tähendus on etniline tähendades rahvust.
Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse.
212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused.
"Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem.
Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks
nimetama.
Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani.
Romanz, romant= rahvakeel (romaan, romanss)
Siit omandas "romaani" taas uusi tähendusi.
Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. Aga ka proosas hakkas tekkima
pikemaid jutte ja nii kandus see nimetus üle pikkadele proosajutustustele.
Mis on keel ja mis on dialekt?
Suur roll on poliitikal- kas keel on riigikeel, kas tal on iseseisev staatus.