RASSISM JA VÕÕRAVIHA
eristuva riietuse) järgi aru saada, et ta on
juut. Antisemitism kulmineerus II maailmasõjaga. 1930ndate Saksamaal muutus rassilise
paremuse idee valdavamaks kui kunagi varem. “Valesid rasse” ei olnud selle ideoloogia
kohaselt vaja, neid võis kas hukata või kasutada orjatööjõuna. Rassiideoloogia ohvriks ei
langenud mitte ainult juudid, vaid ka nt. romad (mustlased). Sõja lõpuks oli tapetud umbes 6
miljonit juuti ja 220 000 romat, mis moodustas u 25% kõikidest Euroopas elavatest romadest.
Kuigi II maailmasõja järgselt oli maailmas valdav šokk juhutnud genotsiidist, mis kahtlemata
tõi kaasa antisemitismi vähenemise, ei ole antisemitism kadunud ka tänapäeval.
Foto: Lucy Dawidowicz, Berliini sünagoog seestpoolt peale Kristalliööd, 19382
Võõraviha ehk ksenofoobia
Võõravihaks ehk ksenofoobiaks nimetatakse hirmu, viha või sallimatust enda omast erineva
(võõrapärase) suhtes, enamasti teistsuguse päritoluga inimgrupi vastu.
Kas rassism ja ksenofoobia on sama
annaabi.ee 
