Üldine Teatriajalugu I
mitmehäälsed. Bahtini arvates ei olnud see aind esteetiline kategooria, vaid ka
eetiline/filosoofiline kategooria see polüfoonia. Teater lõhub selle polüfoonia ära. Järelikult
hävitab ka Dostojevski romaanides selle põhilise ära. Teatris on polüfoonilises võttes
Shakespeare kõige suurem saavutus. Kui võrdleb teda Dostojevskiga, siis ei ole ta kaugeltki
võrreldav Dostojevski polüfoonilisusega.
Kas teater on üldse võimeline mahutama endas polüfooniat ehk võõrast romaaniteksti?
Tsehhov vastab sellele põhimõtteliselt, tema dramaturgia on just see antiaristoteleslik,
polüfooniline, intellektuaalne ja filosoofiline dramaturgia. Selline dramaturgia, mille
lahendamiseks vajalik ansambel. Tsehhovil olemas polüfoonia, lavaline atmosfäär olemas.
Puskin ja Tsehhov ja teised omal ajal raamaturiiulidramaturgia, sajand koguneb raamatuid
sellesse riiulisse. Oli vaja mõtlevat jõudu, kes suudaks analüüsida. Teater peab tegelema
enesetunnetusega. Siis tekibki rezissuur
annaabi.ee 
