1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis "Nimed marmortahvlil" uus trükk 1948 "Nimed marmortahvlil" teine osa 1951 "Nimed marmortahvlil" kolmas osa 1954 "Nimed marmortahvlil" neljas osa Kaudselt on romaanisarjaga peetud seotuks ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija" 1950 poeem "See on see maa" 1957 lühijuttude kogumik "Tulililled" Teosed Kronoloogiline nimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg) "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud kogumik, koos Erni Hiirega "Süütu" (Tartu 1927) novell
sarnane tema varasemate külarealistlike teostega, jälgides suurtalu allakäiku ja asunikutalu õitsengut. "Karuskose" jäi Kivika viimaseks Eestis kirjutatud ja avaldatud teoseks. 2.5. Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas peamiselt uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis selle romaani uus trükk ja juba 1948. aastal avaldas autor teose teise osa. 1951 järgnes veel kolmas ja 1954 neljas osa. Kaudselt on romaanisarjaga seotuks peetud ka 1963. aastal ilmunud teost "Kodukäija", sest selle peategelases Ahasveeruses on äratuntav "Nimed marmortahvlil" kangelane Henn Ahas. 10 Aastal 1950 ilmus Kivikalt 100-leheküljeline poeem "See on see maa". Tegemist on Kivika monumentaalseima tööga luulestiilis, sest eelkõige prosaistina tuntud kirjanik oli varem kirjutanud vaid üksikuid luuletusi.
sündmustega. Kõigetuntum on tema romaan ,,Ristideta hauad" (1952) mis räägib sõja lõpuajast ja Nõukogude okupatsioonist Eestist. Lugejate lemmik paguluses. Ristideta hauad on kõige rohkem tõlgitud pagulasromaan seda poliitilistel põhjustel, näidata, kui halb on Nõukogude võim ja mis Eestiga tehakse. 9 keelte tõlgitud. Asta Willmann Kirjutas draamaloomingut, tuntumaks sai proosakirjanikuna, eriti suure romaanisarjaga ,,Peotäis tuhka teine mulda" see on eesti kirjanduse kõige pikem armastuse romaan. Ilmar Jaks praegu kõige vanem Eesti kirjanik. Elab Põhja-Rootsis. 00ndate alguses oli veel aktiivne ja arvestatav kirjanik. Pikk kirjanikutee. Debüteeris 1940ndate lõpu. Tegi kaks täiesti erinevat debüüti: esimene kirjandusse tulemine dokumentaalse teosega/memuaar tagapõhi ,,Saaremaalt Leningradi" (1948) eripärane aines annab kõvasti vürtsi. Loo taga on Jaksi
annaabi.ee 
