Üldine Teatriajalugu I
Dostojevski ja teater.
Dostojevski enamus tema romaanides kindlat tüüpi tegelane (jutustaja, kroonik vms,
tegelane kellel endal nende sündmustega pistmist ei ole, kuidagi on sellesse segatud aga
tegelikult olukorra sees ei ole, ta on kõikjal kohal, on kõikide nende sündmuste tunnistajaks). See
kroonik fikseerib sündmusi sellises mahus ja järjestikuses nagu ta suudab neid haarata puhtalt
teatrivaataja positsioon. Teatrivaataja näeb ainult välistegelast (erineb selle poolest
romaanilugejast, ei saa lugeda mõtteid jne). Dostojevskil sama moodi paneb krooniku
sündmustesse ja see seletab nagu oleks ta teatrivaataja. Tolstoil on hoopis vastupidine meetod.
Tolstoi autorina näeb, teab kõike, tungib kangelase kõige sügavamatesse mõtetesse,
motiividesse, ükski tema tegelastest ei saa tema eest midagi varjata. Dostojevski kroonik näeb
väliseid külgi mitte salajasi motiive. Ehk ta viibiks nagu mingisugusel teatrietendusel, mille ta
pärast üles kirjutab.