Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
teada tegelaste sugulussidemete ja päritolude kohta, samas kui ,,Rehepapis" seda poolt nagu ei
mainitudki.
,,Ussisõnades" ei ole heitlikku pendeldamist ja lahtisi otsi nagu "Rehepapis". Viimse metseestlase
elulugu on lennukas, sisu- ja aluusioonidetihe allegooria, vaimukas maagiline realism, röökiv
hoiatuskirjandus ja särtsuv-paroodiline kaasaja-kriitika, mis meisterliku andega ühtseks
romaanikujuliseks silmuseks seotud. Sest samal ajal kui "Mees, kes teadis ussisõnu"
müügiedetabeli tipus troonib, sureb kusagil prügikasti taga tõenäoliselt meie viimane
rahvuskaaslane, kes oleks võimeline kommunistliku partei ajaloo eksami viiele tegema; homme
järgneb talle vast viimane Eesti mees, kes oskab remontida kettaga telefoni ja paigaldada telerile
Soome plokki.
Kõige muu kõrval võib neid teoseid vaadelda ka religioossest aspektist, kuna usk kui selline on
olemas neis mõlemis